Puhub meretuul,
ilm on juba jahe mu Sõber!
Vaikivad aiad
rüütavad end aeglaselt siidi purpurisse
ja kollasesse brokaati.
II
Tulge, tulge mu juurde, oo mu Sõbrad,
rändajad kaugetelt
vihmamärgadelt teedelt.
Mu värav on lahti!
Teile mõeldes lasin end vallata
mahedal südamenukrusel.
(Athanase Vantchev de Thracy)