Bibliograafia
Artiklid
Soolemb. Limu rännak 9.11.2013. http://soolemb.blogspot.it/2013/11/limu-rannak-09112013.html
Vanim elanik tähistas 100 aasta juubelit. Rae Sõnumid (2011) nov.
Põldmäe, J. Linnulennul läbi Limu. Rae Sõnumid (2003) dets. lk 13
Nurmis, K. Põllumees muretseb euroliidu ohtude pärasr. Harjumaa (2003) 1. aug. lk. 2-3 : Foto
Nurmis, K. Talunik Arnold Põldmäe imesaakidesse ei usu. Harjumaa (2003) 22. juuli lk.3 : Foto
Hagelberg, T. Leib läheb taas kallimaks [Rae valla talunik Arnold Põldmäe] .Maaleht (2002) 4. juuli lk. 3 : Foto
Raudla, H. Rapsipõld ootab sügist. Harjumaa (2000) 21. juuli : Foto
Ülemaante, T. Mäe talu põllul mürisesid traktorid. Harjumaa (2000) 10. nov.
Limu külast Egiptuse vaaraoni. Raamat: M. Remmel Mõistatuslik Muinas-Eesti. Tallinn, 2007 lk. 197 - 202 : ill.
Heinur-Vallut Sepper [mälestused] Raamat: Eesti rahva elulood II. Tallinn: Tänapäev, 2000 lk. 225- 233
Soolemb. Limu rännak 9.11.2013. http://soolemb.blogspot.it/2013/11/limu-rannak-09112013.html
Vanim elanik tähistas 100 aasta juubelit. Rae Sõnumid (2011) nov.
Põldmäe, J. Linnulennul läbi Limu. Rae Sõnumid (2003) dets. lk 13
Nurmis, K. Põllumees muretseb euroliidu ohtude pärasr. Harjumaa (2003) 1. aug. lk. 2-3 : Foto
Nurmis, K. Talunik Arnold Põldmäe imesaakidesse ei usu. Harjumaa (2003) 22. juuli lk.3 : Foto
Hagelberg, T. Leib läheb taas kallimaks [Rae valla talunik Arnold Põldmäe] .Maaleht (2002) 4. juuli lk. 3 : Foto
Raudla, H. Rapsipõld ootab sügist. Harjumaa (2000) 21. juuli : Foto
Ülemaante, T. Mäe talu põllul mürisesid traktorid. Harjumaa (2000) 10. nov.
Limu külast Egiptuse vaaraoni. Raamat: M. Remmel Mõistatuslik Muinas-Eesti. Tallinn, 2007 lk. 197 - 202 : ill.
Heinur-Vallut Sepper [mälestused] Raamat: Eesti rahva elulood II. Tallinn: Tänapäev, 2000 lk. 225- 233
Vanem periood
Pikne põletas Rael talu [Jäska talu Limus] Kaja (1932) 28. juuli
Raamatud
Limujärve linnustikust = On the ornithofauna of lake Limujärv / E. Kumari. Tartu : [s.n.], 1941 (Tartu : Nats. K. Mattiesen). 9 lk. : ill., fot
Käsikirjad:
Limu küla ajaloost: Julius Põldmäe materjalide põhjal. 15 lehte
Limu küla ajaloost: Julius Põldmäe materjalide põhjal. 15 lehte
Tekstid
Limu küla Rae vallas, 600 aastane ürik
(TLA, f 230, n 1-I, s 535)
Tallinna komtuur Johann von Boderik teise nimega Wekebrot kinnitab koos oma kohtu kaasistujatega kõrgmeistri juures Diderich Vietinghoff´i (Viting) ja Claus Soye´ga, et Hannes Sprecht Johanni poeg oma venna Peter Sprecht´i ja kõigi õiguspäraste pärijate nõusolekul ja volitusel loovutab kõik oma õigused, mis tal seni Limu küla üle olid, Tallinna raele, kui Püha Johannese seegi eestseisjale.
1415. aasta 24. juunil (päeval, kui Ristija Johannes sündinud oli), Tallinnas.
Alamsaksa keelne pärgamentürik 4 hästisäilinud vahakapslis vahapitseriga. Vasakpoolseim Tallinna Komtuuri pitser Kristuse ülestõusmise kujutisega. Teised kolm nimetatud ordukäsknikku pitseerisid üriku oma isikliku pitseriga: vasakult 2. Peter Sprecht, 3 Diderich Viting ja 4. Claus Soye (kotka kujutis ja tekst: CLAWES SOYE).
Johann Wekebrodt von Boderik (Böderich) oli Tallinna komtuur 1411–1417. Tallinna komtuur oli üks olulisemaid ordukäsknikke ja kuulus tavaliselt ordut valitsevasse kõrgeimasse nõukokku ehk ordumeistri siseringi. Tallinna komtuuri residents asus Toompea väikeses linnuses. Ta valitses Toompeal ning linnast väljapoole jääva komtuurkonna üle.
Dietrich Viting Ordu vasall Harjumaal (1388), maanõunik, surnud ca 1426 Keavas. Vietinhfoff – Scheelide Eestimaa aadlisuguvõsa pidas teda oma esiisaks.
Claus Soye (Zöge) kuulus suurde Eestimaa vasallisuguvõssa (Zoege von Mannteuffel´i aadlisuguvõsa). Nimetatud Claus Soiele müüs Tallinna raad Jaani Seegi valduses oleva Rummuküla Kuusalus ja selle asemele ostetigi Tallinnale lähemal asuv Limu küla.
Tegu on teadaolevalt Limu küla teistkordset märkimisega ajalooallikais. Esmakordselt märgitakse Limbus´i küla Ocrialae muinaskihelkonnas ja Vaskjala (hilisemas Jüri) kirikukihelkonnas. Taani hindamisraamatus 1241. aastal.
1415. aasta läks küla Tallinna Jaani Seegi omandusse. Küla koosnes siis kuuest talust, mille käsutuses oli 6 adramaad maad ja väikesest 2 adramaa suurusest mõisast, mida talupoegade tööjõuga hariti. 1421. aastal osteti seegile Limu kõrval asuv Pajupea küla ja hiljem veel läheduses olevaid talusid. 1505. aastal märgitakse Lumme ja 1573. aastal Umbden´i mõisakohta, mis hiljem kaob.
1795. aastal oli Limu külas 7 talu- ja 4 vabadikukohta, kokku 96 elanikuga. 2003. aastal oli külas 18 elanikku ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 54.
Lisatud Rootsiaegsel plaanil väärib tähelepanu üle Limu järve kulgev talitee Tallinnast Paidesse.
https://www.facebook.com/pages/Tallinna-Linnaarhiiv/551068118254360
24. juuni 2015
(TLA, f 230, n 1-I, s 535)
Tallinna komtuur Johann von Boderik teise nimega Wekebrot kinnitab koos oma kohtu kaasistujatega kõrgmeistri juures Diderich Vietinghoff´i (Viting) ja Claus Soye´ga, et Hannes Sprecht Johanni poeg oma venna Peter Sprecht´i ja kõigi õiguspäraste pärijate nõusolekul ja volitusel loovutab kõik oma õigused, mis tal seni Limu küla üle olid, Tallinna raele, kui Püha Johannese seegi eestseisjale.
1415. aasta 24. juunil (päeval, kui Ristija Johannes sündinud oli), Tallinnas.
Alamsaksa keelne pärgamentürik 4 hästisäilinud vahakapslis vahapitseriga. Vasakpoolseim Tallinna Komtuuri pitser Kristuse ülestõusmise kujutisega. Teised kolm nimetatud ordukäsknikku pitseerisid üriku oma isikliku pitseriga: vasakult 2. Peter Sprecht, 3 Diderich Viting ja 4. Claus Soye (kotka kujutis ja tekst: CLAWES SOYE).
Johann Wekebrodt von Boderik (Böderich) oli Tallinna komtuur 1411–1417. Tallinna komtuur oli üks olulisemaid ordukäsknikke ja kuulus tavaliselt ordut valitsevasse kõrgeimasse nõukokku ehk ordumeistri siseringi. Tallinna komtuuri residents asus Toompea väikeses linnuses. Ta valitses Toompeal ning linnast väljapoole jääva komtuurkonna üle.
Dietrich Viting Ordu vasall Harjumaal (1388), maanõunik, surnud ca 1426 Keavas. Vietinhfoff – Scheelide Eestimaa aadlisuguvõsa pidas teda oma esiisaks.
Claus Soye (Zöge) kuulus suurde Eestimaa vasallisuguvõssa (Zoege von Mannteuffel´i aadlisuguvõsa). Nimetatud Claus Soiele müüs Tallinna raad Jaani Seegi valduses oleva Rummuküla Kuusalus ja selle asemele ostetigi Tallinnale lähemal asuv Limu küla.
Tegu on teadaolevalt Limu küla teistkordset märkimisega ajalooallikais. Esmakordselt märgitakse Limbus´i küla Ocrialae muinaskihelkonnas ja Vaskjala (hilisemas Jüri) kirikukihelkonnas. Taani hindamisraamatus 1241. aastal.
1415. aasta läks küla Tallinna Jaani Seegi omandusse. Küla koosnes siis kuuest talust, mille käsutuses oli 6 adramaad maad ja väikesest 2 adramaa suurusest mõisast, mida talupoegade tööjõuga hariti. 1421. aastal osteti seegile Limu kõrval asuv Pajupea küla ja hiljem veel läheduses olevaid talusid. 1505. aastal märgitakse Lumme ja 1573. aastal Umbden´i mõisakohta, mis hiljem kaob.
1795. aastal oli Limu külas 7 talu- ja 4 vabadikukohta, kokku 96 elanikuga. 2003. aastal oli külas 18 elanikku ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 54.
Lisatud Rootsiaegsel plaanil väärib tähelepanu üle Limu järve kulgev talitee Tallinnast Paidesse.
https://www.facebook.com/pages/Tallinna-Linnaarhiiv/551068118254360
24. juuni 2015
Murre
keskmurre_jüri_limu_küla.pdf | |
File Size: | 105 kb |
File Type: |
Rahvausund
ERA II 167, 309/10 (53) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Jaan Põldmäe, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rae valdas käidi õitses kunni 1885 a., mil maad mõedeti kruntidesse ja ühine karjasmaa kautati. Õitsel käimine algas jüripäevaga ja lõppes mihklipäevaga. Õitsel käidi iga õhta. Üks küla käis kevadepoole suvel ja teine küla sügisepoole suvel. Õitsel käisid noored tüdrukud ja noored mehed, käisid õitses sulased, tüdrukud, perepojad ja peretütred. Ka palgalised vanemad mehed käisid õitses, saades palgaks igast talust külimit rukkid. Kui õitsele mindi, siis anti sellest teistele märku huigetega. Õitsele mindi ratsahobustel, ka tüdrukud ratsutasid. Õitsel pandi hobused kammitsasse. Õitsel käidi loopeal ja ka põlde ääres. Hunta on karjast eemale peletatud sellega: tehtud tuld, pillutud tuletukkidega, karjutud "Hurjah ja tsihah hunt." Tule tarvis pidid igaüks kordamööda tooma hagu ja kända. Õitsel on poisid magand, tüdrukud old üleval, lauldud, mõistatatud, räägitud muinasjutte. Kes old väga unised, neid on õlekõrrega ninast kõtistatud ja mokke mööda tõmmatud, ka mõnele kustud kaela. Õitseplatsil on tehtud jaanilaupäeval jaanituld, kus joodud õlut ja viina. Magati ka paariviisi. Magamise ase tehti puude okstest. Kui olid kaaliajad ligidal, siis käidud ka kaalivargil, mis tules küpsetatud ja ühiselt söödud. Homiku õitselt tulles lastud õitselisi natukene aega magada. Vihmastel öödel magatud okstest tehtud onnis, kellel oli õlgkatus peal.
ERA II 167, 310 (55) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Leena Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on punatõbes, siis võetakse üheksa lepaoksa, tee maa peale üks ring ja need lepaoksad pista püsti selle ringi sisse alates vastapäeva ja lehm saada terveks.
ERA II 167, 312/3 (63) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Jaan Põldmäe, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rae valdas Limu külas Järve talu maa peal on üks nurk, mis kannab Anni kopli nime. Praegu on see Järve talu karjamaaks. Kui Peeter Suur Rootsiga sõdis, siis sel aal eland Limu külas Jürka nimeline mees, kes venelasi ei ole sallind, sellepärast et venelased olla kõik inimesed ära tapnud. Jürka on jäend elama, sest tema on õigel aal metsa läind. Kui tema Vene soldatid näind, siis on ta selle kohe maha last. Soldatite sõjariistad peitnud puujuurte ja kivide alla. Kord näind tema, kui Vene ohvitser Anni nimelise tüdruku kallal tarvitand vägivalda. Jürka last selle ohvitseri maha ja tema sõjariistad, kuldkäepidemega mõega koos matnud suure lõhkise kivi alla, kus see tänaseni olla. Kord olla Juhan Uudiksele unel öeldud, et mine too see kuldkäepidemega mõek kivi alt ära. Mees ei ole aga julgend minna tooma. See Jürka old kange laskur. Kord last tema kuus Vene soldatid ühe kuuliga ja ühe pauguga maha, kui need istund kõik ühe puupaku peal.
ERA II 167, 314 (67) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Mari Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on ära põrund, siis võta üheksa suurt hanesulge ja nende sulgede seest tuleb keeled võtta, panna üheksa leivatüki sisse ja need leivatükid kolm tükki korraga kolmel korral anda lehmale, siis saada lehm terveks.
http://www.folklore.ee/rehepapp/tekst.php?perpage=25&page=139
Rae valdas käidi õitses kunni 1885 a., mil maad mõedeti kruntidesse ja ühine karjasmaa kautati. Õitsel käimine algas jüripäevaga ja lõppes mihklipäevaga. Õitsel käidi iga õhta. Üks küla käis kevadepoole suvel ja teine küla sügisepoole suvel. Õitsel käisid noored tüdrukud ja noored mehed, käisid õitses sulased, tüdrukud, perepojad ja peretütred. Ka palgalised vanemad mehed käisid õitses, saades palgaks igast talust külimit rukkid. Kui õitsele mindi, siis anti sellest teistele märku huigetega. Õitsele mindi ratsahobustel, ka tüdrukud ratsutasid. Õitsel pandi hobused kammitsasse. Õitsel käidi loopeal ja ka põlde ääres. Hunta on karjast eemale peletatud sellega: tehtud tuld, pillutud tuletukkidega, karjutud "Hurjah ja tsihah hunt." Tule tarvis pidid igaüks kordamööda tooma hagu ja kända. Õitsel on poisid magand, tüdrukud old üleval, lauldud, mõistatatud, räägitud muinasjutte. Kes old väga unised, neid on õlekõrrega ninast kõtistatud ja mokke mööda tõmmatud, ka mõnele kustud kaela. Õitseplatsil on tehtud jaanilaupäeval jaanituld, kus joodud õlut ja viina. Magati ka paariviisi. Magamise ase tehti puude okstest. Kui olid kaaliajad ligidal, siis käidud ka kaalivargil, mis tules küpsetatud ja ühiselt söödud. Homiku õitselt tulles lastud õitselisi natukene aega magada. Vihmastel öödel magatud okstest tehtud onnis, kellel oli õlgkatus peal.
ERA II 167, 310 (55) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Leena Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on punatõbes, siis võetakse üheksa lepaoksa, tee maa peale üks ring ja need lepaoksad pista püsti selle ringi sisse alates vastapäeva ja lehm saada terveks.
ERA II 167, 312/3 (63) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Jaan Põldmäe, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Rae valdas Limu külas Järve talu maa peal on üks nurk, mis kannab Anni kopli nime. Praegu on see Järve talu karjamaaks. Kui Peeter Suur Rootsiga sõdis, siis sel aal eland Limu külas Jürka nimeline mees, kes venelasi ei ole sallind, sellepärast et venelased olla kõik inimesed ära tapnud. Jürka on jäend elama, sest tema on õigel aal metsa läind. Kui tema Vene soldatid näind, siis on ta selle kohe maha last. Soldatite sõjariistad peitnud puujuurte ja kivide alla. Kord näind tema, kui Vene ohvitser Anni nimelise tüdruku kallal tarvitand vägivalda. Jürka last selle ohvitseri maha ja tema sõjariistad, kuldkäepidemega mõega koos matnud suure lõhkise kivi alla, kus see tänaseni olla. Kord olla Juhan Uudiksele unel öeldud, et mine too see kuldkäepidemega mõek kivi alt ära. Mees ei ole aga julgend minna tooma. See Jürka old kange laskur. Kord last tema kuus Vene soldatid ühe kuuliga ja ühe pauguga maha, kui need istund kõik ühe puupaku peal.
ERA II 167, 314 (67) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. - Tõnu Võimula < Mari Põldmäe (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui lehm on ära põrund, siis võta üheksa suurt hanesulge ja nende sulgede seest tuleb keeled võtta, panna üheksa leivatüki sisse ja need leivatükid kolm tükki korraga kolmel korral anda lehmale, siis saada lehm terveks.
http://www.folklore.ee/rehepapp/tekst.php?perpage=25&page=139
Fotod