Jüri Muusikaselts
Kui 1863. a. asutatud eesti seltsi „Revalia“ laulukoor hakkas kontserte andma Tallinna Lähedastes kirikutes, tekkis kohapealsete lauluhuviliste seas mõte oma laulukoori asutamiseks. Nii oli see ka Jüris.
Pärast üht „Revalia“ kontserti – 1865.a. jagasid pastor Luther ja köster Kraemann muljeid kuuldust. Seal poetaski pastor Luther mõtte, et mis oleks kui meie lapsed ka nii toredasti laulaks. Sellest haaraski köster Kraemann kinni ja juba sama aasta sügisel tehti segakoori proovidega algust. Sellest pajatav Jüri kihelkonna lauluseltsi kroonika: „Se asi leidis pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pühhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed köstrimajas koos käima ja köstri juhhatamisse al nelja healega laulusi õppima, kus juures ka lapsed kaasa laulsid“. Laulusõbrad tulid Nabalast, Saustist, Kurnalt, Lehmjalt, Raelt, Lagedilt, Vaidast ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastusega õpiti ära hulk laule ning kevadel hakati juba varakult esinema. Alul kodu kirikus ja hiljem mujal . Juunikuul 1866.a. esines koor juba Tallinnas saksa laulupeol. Et seni tundmatu maakoor esines nõudliku linnapubliku ees küllalt hästi sellest kirjutab Jannsen „Eesti Postimehes“ – Ja vata nemmad on omma laulusi nivisipäraselt ärra laulnud, et teised innimesed, ka laulutundjad, sellega vägga hästi rahhul ollid ja sedda hurra hõiskamisega ülestunnistused“. Koor omandas lühikese ajaga laialdase kuulsuse, esinedes peale kodukiriku ümbruskonna veel Tallinna kirikutes, Aleksandrikooli heaks korraldatud näitemüükidel, kuberneripidustustel, vallamajade õnnistamistel jne.
Köster Kraemanni surmaga koori tegevus soikus kümneks aastaks, kuid sai veel suurema hoo sisse köster Julius Preisbergi asumisel koorijuhi kohale. Ta asutas veel meeskoori ja viis selle lühikese ajaga kõrgele tasemele. Uuesti kutsutakse ellu ka segakoor. Koorid esinesid 1880.a. III üldlaulupeol Tallinnas. Neljandalt laulupeolt Tartus 1891.a. tuli Jüri meeskoor tagasi võistulaulmise võitjapärjaga.
Kutsutakse ellu ka pasunakoor, milline kooliõpetaja Hiio taktikepi all kuuendal üldlaulupeol 1896.a. Tallinnas võistumängimisel saavutas I koha.
Meeskoori juhiks on endiselt köster Preisberg. segakoori juhiks aga Vaskjala Karjavere talu noor peremees Jaan Virkepuu, kes omades suurepärase muusikalise ande juhatab koori pikemat aega. Lühemat aega juhatab segakoori Nabala talupidaja Jüri Arro, siis võtab taktikepi üle köster Hans Mets.
Peale teist maailmasõda moodustab õpetaja Tallinna abikaasa naiskoori.
1953-1957.a. juhatab kirikukoori organist Paul Kornel, siis võtab taktikepi enda kätte Jaanus Romandi.
Pasunakoori juhtideks peale Hiio olid H. Ots, Joh. Arro, August Kesa ja Hans Pajus. Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele. Tema taktikepi all esines orkester edukalt „Jüri Muusikaseltsi“ 70.a. juubeli pidulikul aktusel, kus peokõne pidas praost Aunver.
Laulukoorid ja puhkpilliorkester on aastakümneid esinenud kodukirikus suuremate pühade ajal. Tihti on nad olnud leina leevendajaks matusetalitustel.
1900.a. pühitseti Jüri Muusikaseltsi 35. a. juubelit. Ajakirjanduses kirjutati sel puhul, et „Jüri Muusikaselts on vist ainule, kes niikaua vahetpidamata tegevalt edasi elanud ja pea igast üleüldisest ja maakonna pidudest kiituse ja auhindadega osavõtnud“. Postimees kirjutas: „President J. Roosberg ja meeskoori juhataja hr. Preisberg on kui kaks suure pääga raudnaela, kellega selts juba paar aastakümmet kindla aluse pääl kinni seisab – ilma nendeta ei oleks Jüri laulu –ja mänguseltsi vahest nii pikka iga olnud“.
Selts jätkab kontsertide andmisega Lagedi suveaias, kohalikus ja naaberkihelkondade kirikutes.
1905.a. muudetakse seltsi põhikirja, et oleks õigus ettekanda ka näidendeid. Toimuvad peoõhtuid Rae vallamajas, Lehmja tammikus ja Lagedi suveaias.
1910.a. astusid noored kooliõpetajad Tõnis Orgussaar Arukülast ja Joh. Ratassepp Raelt Muusikaseltsiliikmeks. Algas võitlus alkoholi vastu. Seltsi einelauast kõrvaldati viin. See tekitas teatud pahameelt….????.
1910. moodustati seltsi juhtimisel kiriku juurde raamatukogu. Algatuse eesotsas seisis pastor Joh. Keering. Samal aastal võeti vastu uus põhikiri, mille järgi selts pidi hoolitsema rahva kõlbelise, seltskondlise, majanduslise ning tervishoidlise edasijõudmise eest. Selleks pidi ta asutama raamatukogusid, lugemistubasid, koole, korraldama kursusi, asutama isegi muuseumi, kirjutama ja levitama häid raamatuid ja ajakirju, toetama teisi asutusi jne. Neid suuri kavatsusi ei suudetud aga realiseerida. Astuti küll Eesti Rahvamuuseumi kollektiivseks liikmeks ja toetati „Estonia“ teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost.
1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku.
Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari.
Seoses uute seltside tekkimisega kohtadel, Muusikaseltsi osatähtsus kihelkonna ulatuses hakkas langema. Langes ka liikmete arv. Kui 1923.a. oli liikmete arv üle 130.ne, siis kolmekümnendatel langes see alla saja ja need olid peamiselt Rae ümbrusest. Kuna ka Rael tegutsesid peale Muusikaseltsi veel Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühingu osakond, Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Kaitseliidu, Naiskodukaitse jne organisatsioonid, kes kõik tahtsid igasugu üritusi korraldada, siis ei jätkunud tihti ruume ega inimesi, kuna aktiivsemad tegelased olid seotud mitme organisatsiooniga. Ka muusikaseltsil tuli sellepärast piirduda vaid mõne üritusega aastas. tekkis veel üks kõrgperiood, see oli 1935.aastal seltsi 70.a. juubeli eel. Suurenes liikmete arv. Lisaks puhkpilliorkestrile ja segakoorile moodustati meeskoor. 1936.a. juubeliaktusele tuli kokku palju rahvast. Kohal olid ka vanad veteranid Tallinnast ja mujalt. Kollektiivide ettekanded olid laitmatud.
J. Põldmäe (või Rudolf Põldmäe?) Ümbertrükk Alfred Põldmäe käsikirjalisest albumist.
Pärast üht „Revalia“ kontserti – 1865.a. jagasid pastor Luther ja köster Kraemann muljeid kuuldust. Seal poetaski pastor Luther mõtte, et mis oleks kui meie lapsed ka nii toredasti laulaks. Sellest haaraski köster Kraemann kinni ja juba sama aasta sügisel tehti segakoori proovidega algust. Sellest pajatav Jüri kihelkonna lauluseltsi kroonika: „Se asi leidis pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pühhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed köstrimajas koos käima ja köstri juhhatamisse al nelja healega laulusi õppima, kus juures ka lapsed kaasa laulsid“. Laulusõbrad tulid Nabalast, Saustist, Kurnalt, Lehmjalt, Raelt, Lagedilt, Vaidast ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastusega õpiti ära hulk laule ning kevadel hakati juba varakult esinema. Alul kodu kirikus ja hiljem mujal . Juunikuul 1866.a. esines koor juba Tallinnas saksa laulupeol. Et seni tundmatu maakoor esines nõudliku linnapubliku ees küllalt hästi sellest kirjutab Jannsen „Eesti Postimehes“ – Ja vata nemmad on omma laulusi nivisipäraselt ärra laulnud, et teised innimesed, ka laulutundjad, sellega vägga hästi rahhul ollid ja sedda hurra hõiskamisega ülestunnistused“. Koor omandas lühikese ajaga laialdase kuulsuse, esinedes peale kodukiriku ümbruskonna veel Tallinna kirikutes, Aleksandrikooli heaks korraldatud näitemüükidel, kuberneripidustustel, vallamajade õnnistamistel jne.
Köster Kraemanni surmaga koori tegevus soikus kümneks aastaks, kuid sai veel suurema hoo sisse köster Julius Preisbergi asumisel koorijuhi kohale. Ta asutas veel meeskoori ja viis selle lühikese ajaga kõrgele tasemele. Uuesti kutsutakse ellu ka segakoor. Koorid esinesid 1880.a. III üldlaulupeol Tallinnas. Neljandalt laulupeolt Tartus 1891.a. tuli Jüri meeskoor tagasi võistulaulmise võitjapärjaga.
Kutsutakse ellu ka pasunakoor, milline kooliõpetaja Hiio taktikepi all kuuendal üldlaulupeol 1896.a. Tallinnas võistumängimisel saavutas I koha.
Meeskoori juhiks on endiselt köster Preisberg. segakoori juhiks aga Vaskjala Karjavere talu noor peremees Jaan Virkepuu, kes omades suurepärase muusikalise ande juhatab koori pikemat aega. Lühemat aega juhatab segakoori Nabala talupidaja Jüri Arro, siis võtab taktikepi üle köster Hans Mets.
Peale teist maailmasõda moodustab õpetaja Tallinna abikaasa naiskoori.
1953-1957.a. juhatab kirikukoori organist Paul Kornel, siis võtab taktikepi enda kätte Jaanus Romandi.
Pasunakoori juhtideks peale Hiio olid H. Ots, Joh. Arro, August Kesa ja Hans Pajus. Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele. Tema taktikepi all esines orkester edukalt „Jüri Muusikaseltsi“ 70.a. juubeli pidulikul aktusel, kus peokõne pidas praost Aunver.
Laulukoorid ja puhkpilliorkester on aastakümneid esinenud kodukirikus suuremate pühade ajal. Tihti on nad olnud leina leevendajaks matusetalitustel.
1900.a. pühitseti Jüri Muusikaseltsi 35. a. juubelit. Ajakirjanduses kirjutati sel puhul, et „Jüri Muusikaselts on vist ainule, kes niikaua vahetpidamata tegevalt edasi elanud ja pea igast üleüldisest ja maakonna pidudest kiituse ja auhindadega osavõtnud“. Postimees kirjutas: „President J. Roosberg ja meeskoori juhataja hr. Preisberg on kui kaks suure pääga raudnaela, kellega selts juba paar aastakümmet kindla aluse pääl kinni seisab – ilma nendeta ei oleks Jüri laulu –ja mänguseltsi vahest nii pikka iga olnud“.
Selts jätkab kontsertide andmisega Lagedi suveaias, kohalikus ja naaberkihelkondade kirikutes.
1905.a. muudetakse seltsi põhikirja, et oleks õigus ettekanda ka näidendeid. Toimuvad peoõhtuid Rae vallamajas, Lehmja tammikus ja Lagedi suveaias.
1910.a. astusid noored kooliõpetajad Tõnis Orgussaar Arukülast ja Joh. Ratassepp Raelt Muusikaseltsiliikmeks. Algas võitlus alkoholi vastu. Seltsi einelauast kõrvaldati viin. See tekitas teatud pahameelt….????.
1910. moodustati seltsi juhtimisel kiriku juurde raamatukogu. Algatuse eesotsas seisis pastor Joh. Keering. Samal aastal võeti vastu uus põhikiri, mille järgi selts pidi hoolitsema rahva kõlbelise, seltskondlise, majanduslise ning tervishoidlise edasijõudmise eest. Selleks pidi ta asutama raamatukogusid, lugemistubasid, koole, korraldama kursusi, asutama isegi muuseumi, kirjutama ja levitama häid raamatuid ja ajakirju, toetama teisi asutusi jne. Neid suuri kavatsusi ei suudetud aga realiseerida. Astuti küll Eesti Rahvamuuseumi kollektiivseks liikmeks ja toetati „Estonia“ teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost.
1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku.
Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari.
Seoses uute seltside tekkimisega kohtadel, Muusikaseltsi osatähtsus kihelkonna ulatuses hakkas langema. Langes ka liikmete arv. Kui 1923.a. oli liikmete arv üle 130.ne, siis kolmekümnendatel langes see alla saja ja need olid peamiselt Rae ümbrusest. Kuna ka Rael tegutsesid peale Muusikaseltsi veel Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühingu osakond, Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Kaitseliidu, Naiskodukaitse jne organisatsioonid, kes kõik tahtsid igasugu üritusi korraldada, siis ei jätkunud tihti ruume ega inimesi, kuna aktiivsemad tegelased olid seotud mitme organisatsiooniga. Ka muusikaseltsil tuli sellepärast piirduda vaid mõne üritusega aastas. tekkis veel üks kõrgperiood, see oli 1935.aastal seltsi 70.a. juubeli eel. Suurenes liikmete arv. Lisaks puhkpilliorkestrile ja segakoorile moodustati meeskoor. 1936.a. juubeliaktusele tuli kokku palju rahvast. Kohal olid ka vanad veteranid Tallinnast ja mujalt. Kollektiivide ettekanded olid laitmatud.
J. Põldmäe (või Rudolf Põldmäe?) Ümbertrükk Alfred Põldmäe käsikirjalisest albumist.