Tuntud kirjaniku 1994. aastal ilmunud kultuuripoliitiline romaan käsitleb intellektuaali üksildust tänapäeva ühiskonnas.
Kirjanik Solstad on mässaja, kes ei kavatse alistuda tänapäeva massimaitsele, vaid hoiab kinni 20.saj. alguse ideaalidest."Ujeduse ja väärikuse" peategelane Elias Rukla on selles mõttes kirjaniku alter ego. Ka tema leiab pelgupaiga väärtkirjanduses. Gümnaasiumiõpetajana ei suuda ega taha ta olla samal lainel oma igavlevate ja huvitute õpilastega, kellele ta peab vahendama norra kirjanduse suurteoseid. Autor ei naeruväärista Elias Ruklat selle eest, et too ei suuda oludega kohaneda, vaid tunneb talle kaasa ning näitab haritud ja tagasihoidliku inimese võimetust elada devalveerunud väärtuste maailmas.
Raamat ilmus Loomingu Raamatukogus (2010/9-10) ning selle on eesti keelde tõlkinud Sigrid Tooming. Tõlget saadab norra kirjandusteadlase Klaus N. Mathiseni essee Solstad' loomigu põimumisest Henrik Ibseni "Metspardiga".
"Ujedus ja väärikus" valiti Norras 1990. aastate parimaks romaaniks.
1948. aastal veedab 15aastane Trond suve koos isaga maal. Ootamatud sündmused muudavad aga tema elu igaveseks.
Ühel hommikul lähevad kaks poissi seiklema – hobusevargile. Trond ei tea midagi oma sõbra peret tabanud tragöödiast, millega algas kahe perekonna lagunemine. Juba vana mehena ostab Trond vana maja kaugel linnadest ja inimestest. Seal viib saatus ta kokku inimesega sellest kaugest suvest ning valusad mälestused sunnivad teda vaatama tagasi nendele päevadele.
Romaani on eesti keelde tõlkinud Kai-Mai Aja ning välja andnud kirjastus Pegasus. Tegemist on Pettersoni loomingu esmakordse eestindamisega.
Per Petterson (sünd 1952) on tänapäeva tuntuim Norra kirjanik. Tema 2003.aastal ilmunud romaan „Kui me hobusevargil käisime“ on ilmunud pea neljakümnes keeles ja on paljude Norra kirjandusauhindade kõrval võitnud rahvusvaheliselt tuntuimad preemiad – International Dublin IMPAC Awardi ja Independent Foreign Fiction Prize’i. Kokku on Pettersoni teoseid tõlgitud 47 keelde.
Käesoleva aasta aprillis pälvis Per Petterson Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna oma romaani "Nean aja voolu" (Jeg forbanner tidens elv) eest. Hindamiskomisjon märkis, et Petterson suudab poeetilises ja tasases keeles tuua esile selle, kui raske on teineteisele öelda asju, mida peame kõige olulisemaks.